Malmstein keetis supi kokku, inspektsioon helbib

Finantsinspektsiooni endisel juhil Raul Malmsteinil võis jääda suur okas hinge, et ei suutnud oma ametis Krediidipanga suuromaniku Moskva Panga ning väikeaktsionärist nõukogu esimehe Andrus Kluge vahelist konflikti lahendada. Juba nii-öelda erainspektorina oleks tal aga olnud targem sellest tülist eemale hoida.

Äripäev taunib Raul Malmsteini käitumist. Isegi kui juriidiliselt on kõik korras, heidab see igal juhul halba varju finantsinspektsioonile ning tagantjärgi ka Malmsteini tegevusele inspektsiooni juhina.

Eesti Ekspress tõi möödunud kolmapäeval avalikkuse ette, et Malmstein üritas vahendada Krediidipanga müüki Bigbankile või sala­pärastele investoritele, keda esindas Cresco. Seejuures teatas Malmstein väljaande andmeil potentsiaalsele müüjale, et kuna on töötanud aastaid finantsinspektsiooni juhina, on tal võimalus hankida viivituseta ostu-müügi luba.

Mõjutatav ametkond. Isegi kui sellist kõnepruuki on kasutatud endale mõjujõu lisamiseks ja oma „aktsiate“ upitamiseks, võib kirjast välja lugeda, et meie finantsinspektsioon on mõjutatav, antud juhul endise juhi poolt. Malmsteini hilisematest selgitustest siin ei ­aita, niisuguseid varju heitvaid vihjeid tuleb klaarida inspektsiooni praegusel juhil Kilvar Kessleril.

Äripäevale antud usutluses ütleb Malmstein, et on käitunud igati eetiliselt ning on iseenesestmõistetav, et ta jätkab pärast inspektsiooni juhi kohalt lahkumist tööd finantsvaldkonnas. “Pakkusin oma teeneid ­eetika- ja ärireegleid rikkumata, ka ei olnud mul müügi nõustamiseks vaja mingit sise­infot,” sõnas ta. “Mul on inimlik õigus tööd teha.”

Rahanduses (edasi) töötamine on loogiline argument, õigus tööd teha suisa põhiseaduslik. Küll aga poleks probleemi ilmselt üldse tekkinud, kui Malmstein poleks oma nõustamist kohe Krediidipangaga sidunud.

Valdkonnas kaua töötanud riigiametnikuna nägi ta kindlasti ette probleeme, mis sellega kaasnevad. Eelneva tegevuse, isegi erihuvi tõttu selle panga tegevuse vastu, on tal mõistagi kogunenud infot, mida võib – kas või ­eetilisel pinnal – käsitleda siseinfona. Seda arusaamatumaks jääb Malmsteini valik. Ühtlasi oli ta ju teadlik Krediidipanga kohtuvaidlustest. Nende puhul võib olla kasulik näidata inspektsiooni või tema endist juhti erapoolikuna, nagu sõnastas Kessler. Ka seda ilmselget kari oleks Malmstein pidanud arvestama.

Olud, mitte huvid. Finantsinspektsioonil on sellisteks probleemideks ebamugav aeg. Inspektsioon on finantskriisi ennetamiseks või lahendamiseks saamas õigusi, mis lubavad kõige keerulisemate olude korral neil isegi pankade juhtimise üle võtta.

Selgita siis hiljem, et näiteks võimaliku Krediidipanga ülevõtmise taga on olud, mitte kellegi erahuvi.

Tõsi, mõnevõrra tuhka tuleks pähe raputada finantsinspektsioonil endal, mida Malmstein oma plaanist Krediidipangaga väidetavalt teavitas. Kilvar Kessleri sõnul puudub tal kui finantsinspektsiooni juhil seaduse järgi võimalus lubada või keelata isikutel äriideid ellu viia. Küllap oleks aga klaarimist märksa vähem, kui toona oleks asja arutades kokku­ lepitud, et Malmstein Krediidipangaga siiski ei tegele, nii tema enda kui ka finantsinspektsiooni mainet silmas pidades.